
Iimenyu zethu zemihla ngemihla zibonakala zahlukile, kodwa ukuba sikrwela umphezulu sifumanisa ukuba zisekelwe zimbalwa kakhulu iintlobo zezityalo ezilinyiweyoNokuba yeyiphi na ivenkile enkulu oya kuyo, phantse uya kufumana iimveliso ezifanayo eziphambili: ingqolowa, irayisi, nombona, kunye neziqhamo nemifuno embalwa eqhelekileyo.
Emva kolu buninzi bubonakalayo kukho inyani engathandekiyo: ukutya kwethu kwehlabathi lonke kuxhomekeke kwisiseko sezityalo esincinci ngendlela emangalisayo.
Okwangoku, amawaka eentlobo zezityalo ezityiwayo ebezityalwe kangangeenkulungwane zeminyaka azisekho, zishiywe ecaleni zizityalo ezivelisa imveliso elula ukuzithutha okanye ezinenzuzo ngakumbi kwimizi-mveliso emikhulu. Uninzi lwezi zityalo zemveli zingakhuliswa ngokugqibeleleyo ekhaya, kwi igadi ngeembizaZikhula kwithala okanye kwigadi encinci, kwaye phantse akukho mntu waziyo ngazo. Ukuzifumana ngokutsha akuvuli nje kuphela indlela yokufumana iincasa ezintsha, kodwa kusinceda sitshintshe indlela esitya ngayo size siqinise ukunyamezela kwethu utshintsho lwemozulu.
Kutheni ukutya kwethu kuxhomekeke kwiintlobo ezimbalwa kangaka zezilwanyana?
Ukuba sijonga imbali yonke yezolimo, abantu baye bafumanisa phantse Iintlobo zezityalo ezityiwayo ezingama-30,000Kuzo zonke ezi, phakathi kweentlobo ezingama-6,000 kunye nama-7,000 ziye zalinywa rhoqo ukuze kuveliswe ukutya. Nangona kunjalo, kwinkqubo yokutya kwezolimo yanamhlanje, inyani yahlukile kakhulu: namhlanje sisebenzisa izityalo ezimalunga ne-170 kuphela kurhwebo olukhulu.
Eyona nto imangalisayo kukuba, ngaphakathi kwelo qela lincinci, akukho bambalwa Iintlobo zezityalo ezingama-30 zibonelela uninzi lweekhalori kunye nezondlo esizityayo imihla ngemihla. Ngaphezulu kwama-40% amandla esiwatyayo avela kwizintathu kuphela: irayisi, ingqolowa, kunye nombona. Oku kuxhomekeka kakhulu kwizityalo ezimbalwa ezibalulekileyo kusenza sibe sesichengeni sezinambuzane, izifo, kwaye ngaphezu kwako konke, iziphumo zotshintsho lwemozulu.
Ukuhlanganiswa kokutya akwenzeki kuphela ngeenkozo. Kwakhona kwiziqhamo nemifuno Besisoloko siwutyeshela umahluko. Umzekelo ocacileyo kakhulu ziibhanana: kukho malunga ne-1,000 iintlobo ezahlukeneyo emhlabeni, ezineentlobo ngeentlobo zeemilo, ubukhulu, kunye nemibala (ethe tye, emfutshane, eminye ide ibe bomvu). Nangona kunjalo, kwiimarike ezininzi asiboni nenye: uhlobo lweCavendish, olumele phantse i-50% yazo zonke iibhanana ezikhuliswayo kwihlabathi kuba lunika isivuno esiphezulu kwaye luyakwazi ukuthuthwa kakuhle.
Le ndlela inye iyaziphinda-phinda amaxesha amaninzi: njengoko ezolimo ziye zaba zizityebi, iintlobo ezahlukeneyo Zivelisa okungakumbi, zimelana ngcono nothutho, kwaye ziyahlangabezana nokulindelweyo kwezorhweboIsiphumo kukulula kakhulu koko sikutyalayo nesikutyayo, kunye nokulahleka kweentlobo ezininzi zasekuhlaleni kunye neentlobo zemveli ezilungelelaniswe neemeko ezithile.
Ukulima imifuno enye, ubuninzi bezinto eziphilayo kunye notshintsho lwemozulu
Ukuze kuhlangatyezwane nemfuno enkulu yehlabathi yezi zityalo zimbalwa zeenkwenkwezi, inani elandayo lomhlaba liye lagxininiswa iinkcubeko ezinkulu zeentlobo ezahlukeneyoKwimimandla emininzi, umhlaba omkhulu unikezelwa kuphela kwingqolowa, irayisi, umbona, iimbotyi zesoya, okanye ezinye izityalo zoshishino. Olu hlobo lwemveliso ebanzi lunciphisa iintlobo ngeentlobo zezityalo kwaye luhlupha iinkqubo zendalo.
Iintlobo ngeentlobo zemfuza, ezisekelwe kwiintlobo ezimbalwa kakhulu zemfuza, zine izixhobo zendalo ezimbalwa zokujongana notshintsho olukhawulezileyo kwimozulu, kwizinambuzane ezintsha okanye izifo ezivelayo. Kwimeko yokufudumala kwehlabathi, kunye namaza obushushu aqhubekayo kunye namaxesha embalela enkulu, oku kungabikho kokwahlukahlukana yingxaki enkulu.
Uphando lwakutshanje lubonisa ukuba isivuno sezityalo ezisisiseko ezifana Umbona, iimbotyi zesoya, okanye irayisi zinokuchaphazeleka kakhulu kwiminyaka ezayo. Uphononongo olupapashwe kwiphephancwadi iNature Food luqikelela iimpembelelo ezimbi kwiminyaka eli-10-20 ezayo ukuba amaqondo obushushu ayaqhubeka nokunyuka kwaye iipatheni zemvula ziyaqhubeka nokutshintsha. Oko kuthetha ukuba imveliso encinci yezityalo esixhomekeke kuzo uninzi lwazo.
Xa isivuno sithatha izigidi zeehektare size ngequbuliso sivelise kancinci kakhulu ngenxa yobushushu obugqithisileyo, ukunqongophala kwamanzi, okanye izifo ezintsha, uxinzelelo olukhulu kukhuseleko lokutya lwehlabathiUkuba namaqanda akho onke kwingobozi enye—okanye phantse—akusilo icebo elilumkileyo nelihlala ixesha elide.
Ngaphezu koko, ukulima izityalo ezityalwe ngendlela enye kudla ngokunxulunyaniswa neendlela zokulima ezibanzi: ukusetyenziswa kakhulu kwezichumisi kunye nezibulali zinambuzane, ukuhlakula ngamandla, kunye nokunkcenkceshela okungasebenzi kakuhle. Konke oku kunegalelo kwi ukuthotywa komhlaba, ukulahleka kokuchuma kunye nokwanda kokukhutshwa kwegesi ezibangela ubushushuEndaweni yokunceda ekunciphiseni utshintsho lwemozulu, ezi nkqubo zigqibela ziyenza ibe mandundu imeko.
Amaqhinga okuziqhelanisa: ukuhlukahluka nokuvuselela izityalo ezilityelweyo
Njengoko ijongene nale meko, ihlabathi lezolimo likhangela iindlela zokuziqhelanisa nokufumana indawo yokuqhuba. Elinye lamaqhinga athethwa kakhulu ziingcali kunye nemibutho yamazwe ngamazwe... ukwahluka kwezityalo: ukungaxhomekeki kuphela kwiinkozo ezindala ezifanayo, kodwa kusetyenziswe iintlobo ezintsha, ezindala okanye ezingasetyenziswa kakhulu ezimelana ngcono nobushushu, imbalela okanye umhlaba ombi.
Phakathi kwamanyathelo aqwalaselwayo kukho ukulima iintlobo ezintsha okanye iintloboOku kuquka ukuvuselelwa kwezityalo zemveli ezilibalekileyo, ukulungisa imihla yokutyala nokuvuna ukuze ihambelane notshintsho kumaqondo obushushu nemvula, kwanokuphuculwa kwemfuza ukuze izityalo zikwazi ukumelana noxinzelelo lwamanzi okanye ubushushu. Konke oku kuxhaswa kukukhuthazwa kweendlela zolimo ezizinzileyo.
Xa kuxoxwa ngokuzinza kwezolimo, iindlela ezifana nezi zilandelayo ziyasetyenziswa: ezolimo ezilondolozayo, umgquba oluhlaza, ukujikeleziswa kwezityalo kunye nonxulumanoukusetyenziswa kwamanzi ngendlela eyiyo, ukufakwa kwezinto eziphilayo emhlabeni kunye ukunciphisa imichizaEzi ndlela zinceda ekugcineni ukuchuma, ukuphucula ulwakhiwo lomhlaba, ukugcina umswakama, kunye nokukhusela inkqubo yendalo iyonke.
Kule meko, ukubuyiselwa kwezityalo ezilityelweyo kunomdla ngokukodwa ngezizathu ezahlukeneyo. Uninzi lwazo lunomdla. inxulunyaniswa nobulumko bemveli bezolimo Ezi zizityalo eziye zaqhelana neemeko ezinzima zasekuhlaleni: iindawo ezomileyo, umhlaba onamatye, kunye nemozulu egqithisileyo. Ngamava embali, ziye zazibonakalisa zikwazi ukuchuma apho ezinye izityalo zingaphumeleli khona.
Ngaphezu koko, ezi zityalo zingasetyenziswa ngokwaneleyo zihlala ziphawuleka ngenxa ixabiso eliphezulu lesondloKwihlabathi apho abantu abayi-1.5 yeebhiliyoni benengxaki yokunqongophala kwezakha-mzimba (i-iron, i-zinc, i-iodine, iivithamini A, i-B12, i-D, phakathi kwezinye), ukwazisa ukutya okutyebileyo nokuhlukeneyo kunokwenza umahluko omkhulu, kumazwe ahlwempuzekileyo nakwiindawo apho, ngokumangalisayo, ukutyeba kakhulu kunye nokungondleki okufihlakeleyo kuyafana.
Izityalo ezilibalekileyo onokuzityala ekhaya
Iindaba ezimnandi zezokuba ezinye zezi ntlobo-ntlobo ziqala kancinci, kwithala lakho okanye kwigadi yasezidolophini. Izityalo ezininzi eziqhele ukunxulunyaniswa nezolimo zinokuhlengahlengiswa ukuze iimbiza ezinzulu, khulisa iitafile okanye iithara ezincinciukuba nje uzinika ukukhanya, amanzi, kunye nesiseko esifanelekileyo. Ngezantsi uza kufumana imizekelo enomdla kakhulu ngenxa yokuqina kwazo kunye nexabiso lazo lesondlo.
I-Amaranth: ityiwa yonke indawo ukusuka phezulu ukuya ezantsi
I-Amaranth yenye yezityalo ezikumangalisayo xa uyiqonda ngokwenene. Sisityalo esikwaziyo ukufikelela phantse ubude obuziimitha ezintathu, kunye neziqu ezithweswe ziimpepho ezinkulu zembewu Zinemibala eqaqambileyo: ebomvu, eorenji, okanye eluhlaza, kuxhomekeke kuhlobo. Isityalo sonke singasetyenziswa: amagqabi, iziqu ezithambileyo, kunye nembewu.
Ngokwesiko, kwiindawo ezininzi zaseAfrika naseAsia, i-amaranth isetyenziswa kakhulu njenge imifuno eluhlazaNjengespinatshi okanye itshadi, amagqabi amatsha aphekwa ephekiwe, kwiisuphu, okanye kwizityu, kwaye anika inani elihle leevithamini kunye neeminerali. Kwangaxeshanye, abantu bomthonyama baseMelika babeyixabisa kakhulu imbewu, ethathwa njenge-pseudocereal, njenge-buckwheat okanye i-quinoa.
Imbewu ye-Amaranth ityebile kwiproteni esemgangathweni ophezulu, ineprofayili ye-amino acid enomdla kakhulu, kwaye inefayibha, isinyithi, kunye nezinye izakhamzimba ezincinci. Eyona nto ingcono kukuba isityalo sibonisa ukunyamezela imbalela ephezulu kwaye inokukhula kumhlaba ohlwempuzekileyo, nto leyo eyenza ukuba ibe ngumviwa ofanelekileyo wekamva elishushu nelomileyo.
Ekhaya, ungatyala i-amaranth kwindawo enelanga, usebenzisa izikhongozeli ezinzulu ezinokukhupha amanzi kakuhle. Ayifuni kunakekelwa kakhulu, ngaphandle kokunkcenkceshela okuphakathi nokuphepha ukugcwala kwamanzi. Ukuba nezityalo ezininzi kwiimbiza ezinkulu akuniki nje kuphela ukutya, kodwa kukwabonelela... Yongeza uhombiso oluhle kakhulu. ukuya kwigadi yasezidolophini ngenxa yeentyatyambo zayo ezinemibala eqaqambileyo.
IFonio: ukutya okuziinkozo kwamandulo eNtshona Afrika
IFonio luhlobo lwemillet oluvela eNtshona Afrika oluthathwa njengolunye lwezona ntlobo zibalulekileyo. iinkozo ezindala ezilinyiweyo kwilizwekaziKangangamawaka eminyaka, abalimi kumazwe afana neSenegal, iBurkina Faso, kunye neMali bebeyilima baze bayitye, kwiimeko ezininzi beyigcinela amaxesha akhethekileyo.
Ngokwembali, i-fonium yayinxulunyaniswa ukusetyenziswa kwezikhundla eziphezulu zasekuhlaleni, iinkosi kunye nookumkaninakwimibhiyozo ebalulekileyo: imitshato, iminyhadala yesintu, okanye izidlo ngexesha lenyanga yeRamadan. Nangona olu phawu lubalulekileyo kwinkcubeko, aluzange lufikelele ekusetyenzisweni ngokubanzi okanye lungene ngokupheleleyo kwiimarike zehlabathi, ngokuyinxenye kuba lufuna ukucutshungulwa okungakumbi kwaye isivuno salo sincinci xa sithelekiswa nezinye iinkozo zanamhlanje.
Inzuzo yayo enkulu namhlanje kukuba sisityalo esiguquguqukayo kakhulu. iyamelana nembalela kwaye iyakwazi ukukhula kumhlaba ombiapho ezinye iinkozo zingaphumeleli khona. Oku kubeke le ngxaki kwindawo edumileyo njengenye yeentlobo ezinokuba negalelo elikhulu kwimeko yotshintsho lwemozulu, ingakumbi kwiindawo ezingomi kangako.
Ngokwesondlo, i-fonio inika iicarbohydrate ezintsonkothileyo, iiproteni kunye neeminerali, kwaye ityiwa lula. Nangona ingelona sityalo silula ukulinywa kwibalcony ngenxa yesidingo sayo sendawo ukuze ivunwe kakhulu, uvavanyo lunokwenzeka. izityalo ezincinci kwiibhedi ezinkulu eziphakanyisiweyo okanye kwiigadi zosaphokwanokuhlola ukusetyenziswa imbewu yamandulo, njengeprojekthi yokufunda nokulondoloza kunokuba njengomthombo oyintloko wengqolowa.
I-Cowpea: i-legume eqinileyo neguquguqukayo
I-Cowpea, eyaziwa ngokuba yi-cowpea, yimbotyi evela e-Afrika kwaye isetyenziswa ngeendlela ezininzi kuxhomekeke kummandla. Kwindawo ephuma kuyo, yayisetyenziselwa ikakhulu ukutya kwabantu, kokubini okuziinkozo nokuluhlazaNangona kunjalo, xa yaziswa eMelika nakwezinye iindawo, yayisetyenziselwa kakhulu ukutya kwezilwanyana.
Isityalo see-cowpea sinomdla kakhulu kuba siphantse sibe yonke i-biomass iyatyiwaEsi sityalo sinamagqabi athambileyo, iimbotyi eziselula, kwaye, ewe, imbewu eyomileyo. Imbewu inika inani elaneleyo leprotheyini esekwe kwizityalo, ifayibha, kunye nezakhamzimba ezincinci, ezifana nezinye iimbotyi. Ngaphezu koko, njengembotyi, inceda ekulungiseni initrogen emhlabeni, iphucule ukuchuma kwayo.
Enye yezinto eziluncedo kakhulu kwiimbotyi kukuba ziyamangalisa ukunyamezela imbalelaOku kuyenza ifaneleke kwiindawo ezifudumeleyo zasehlotyeni ezomileyo. Kwiindawo ezinobusika obuthambileyo, ingafakwa ngokulula ekujikelezisweni kwezityalo ukuze kwahlulwe igadi yemifuno kwaye kuncitshiswe ukuxhomekeka kwiimbotyi zemveli.
Ukuze ukhulise ii-cowpeas ekhaya, okudingayo nje zizikhongozeli ezinkulu okanye indawo encinci yomhlaba okhupha amanzi kakuhle onelanga elithe ngqo. Sisityalo esivuzayo esi Ayifuni umhlaba otyebileyo kakhulu. kwaye, phantsi kweemeko ezilungileyo, inokubonelela ngeepods eziluhlaza ezityiwa zintsha kunye nembewu eyomileyo yeembotyi.
I-Yeros: imbotyi yaseMeditera eza kufunyanwa kwakhona
I-Vetch yimbotyi etyalwe ngokwesiko kummandla weMeditera ukususela mandulo. Kangangexesha elide, ibisetyenziswa kakhulu ukutya kwezilwanyana kunye nokutyaOku kungenxa yokuba azidingi mali kwaye zilungelelana kakuhle nomhlaba apho ezinye izityalo zisebenza kakubi.
Esi sityalo siyakwazi ukumelana imozulu ebandayo neyomileyo, kunye nomhlaba okumgangatho ophantsiOku kuyenza ibe nomdla ngakumbi ekuvuseleleni ukusetyenziswa kwayo kwisondlo sabantu kwiindawo zasemaphandleni ezinezixhobo ezimbalwa. Nangona imbali yayo ende, ithathe indawo yokulandela ezinye iimbotyi ezaziwayo ezifana neelentile, iitshizi, okanye iimbotyi.
Kwiminyaka yakutshanje, iindlela ezintsha zokudibanisa ii-vetches ekuphekeni kwanamhlanje ziyahlolwa. Umzekelo omnye ngumsebenzi weprojekthi yeCircular Gastronomy yeMadrid Institute for Rural, Agricultural and Food Research and Development (IMIDRA), ecebisa Sebenzisa i-sprouted vetch kwiisaladi nakwezinye izinto ezilungiselelweyoUkuzihlumisa kuphucula indlela ezigaywa ngayo kwaye kuphucula ezinye izondlo, nto leyo evula ithuba lokusetyenziswa ngendlela enobuchule ngakumbi.
Xa kulinywa ekhaya, i-vetch iziphatha ngendlela efanayo nezinye iimbotyi eziziinkozo: zifuna umhlaba okhululekileyo, ukufuma kancinci kwinqanaba lokuqala, kunye nokukhanya kwelanga okuhle. Ziyindlela ekhangayo kwabo bafuna zisa imbotyi esele ilityalwe egadini yakho yasekhaya uze kamva uzame ekhitshini, nokuba uzitye zomile, ziphekiwe okanye zifakwe iziqhamo.
Amandla esondlo ezityalo zemveli ezingasetyenziswa ngokwaneleyo
Ngaphandle kwale mizekelo ithile, kukho uluhlu olubanzi lwezityalo zemveli ezingaziwayo kakhulu ezibalaseleyo ngokwakheka kwazo kwezondlo. Ezinye iinkozo, ii-pseudocereals, kunye neembotyi zibonelela iiprofayili ze-amino acid ezipheleleyo kakhulu, amanqanaba aphezulu eeproteni kunye ne-micronutrients eninziUmzekelo, iQuinoa idume ngokuba yenye yezona zimbalwa ze-pseudocereals eziqulethe zonke ii-amino acids ezibalulekileyo ezifunekayo ebantwini.
Iimbotyi ezithile zasekuhlaleni, ezifana I-Bambara peanut E-Afrika, zithathwa njengemithombo ebalulekileyo yeprotheyini esekwe kwizityalo kunye namafutha anempilo kwiindawo ezizilimayo. Ezinye izityalo, ezifana neentlobo ezithile ze-millet, zixatyiswa ngenxa yobutyebi bazo kwi-calcium, i-iron, kunye nezinye iiminerali ezibalulekileyo ezinceda ekuthinteleni i-anemia nokuqinisa amathambo.
Kwiplanethi apho okubizwa ngokuba yi "indlala efihlakeleyo" - ukunqongophala kweevithamini kunye neeminerali ezibalulekileyo nangona kutyiwa amandla aneleyo - kuchaphazela amakhulu ezigidi zabantu, oku kutya kungasetyenziswanga ngokwaneleyo kunokudlala indima ebalulekileyo. Ukunqongophala kwe-iron, i-zinc, i-iodine, okanye iivithamini A, B12, kunye no-D Zixhaphake kakhulu kwiindawo ezihlwempuzekileyo kunye nakumazwe asakhasayo, kwanakwiindawo ezibonakala ngathi zityebile apho iimveliso ezicutshungulwe kakhulu zixhaphake khona.
Uninzi lwezi zityalo zilityelweyo zinenzuzo yokuba iyakwazi ukumelana nemozulu ngokwasemzimbeniZiqhele ukulima ngamanzi amancinci, kumhlaba ongasecaleni, okanye phantsi kweemeko ezinzima ezifana kakhulu nendlela ezolimo eziza kuba yiyo kwixesha elizayo kwiindawo ezininzi zehlabathi. Ukongeza koku kukho amandla azo orhwebo lwasekhaya nolwamazwe ngamazwe ukuba kucetywa imixokelelwane yexabiso elifanelekileyo kwaye kwenziwe utyalo-mali kuphando lwabo kunye nokukhuthaza.
Ukusindisa olu hlobo lokwahluka, oluvela kwimfuza nolokupheka, akuyonto nje yokukhumbula izinto zakudala okanye ukuthandana nabantu basemaphandleni. Kukuzibophelela okucwangcisiweyo tyebisa ukutya, wongeze ukhuseleko lokutya kwaye unciphise impembelelo yotshintsho lwemozulungelixa bexabisa ulwazi lwamandulo kunye neentlobo ngeentlobo ezingakhange ziqwalaselwe lishishini elikhulu.
Indima yomgaqo-nkqubo woluntu kunye nophando
Ukuze ezi zityalo ziphume emthunzini, akwanelanga ukuba abantu abambalwa bazityale kwiithala zabo, nangona elo linyathelo lokuqala elibalulekileyo. Kufuneka okungakumbi. inkxaso yeziko, imigaqo-nkqubo karhulumente kunye nenkxaso-mali ethile eziququzelela uphando lwabo, uphuculo, ulondolozo kunye nokuthengiswa.
Uninzi lwezi zinto zokutya alukafundwa ngokwaneleyo: Ulwazi oluneenkcukacha ngezolimo alukhoUlwazi malunga nezinambuzane nezifo zabo, iteknoloji yokulungisa ehlengahlengisiweyo, kunye neephulo zokwazisa abantu ukuba bazitye zonke ezi zinto zibalulekile. Ngenxa yesi sizathu, imibutho yamazwe ngamazwe kunye namaziko ophando aqala ukugxila kuzo njengenxalenye ye-ajenda yexesha elizayo yeenkqubo zokutya ezizinzileyo.
Amaphulo afana neeprojekthi ze-circular gastronomy okanye iibhanki ze-germplasm anegalelo ku gcina iintlobo ezahlukeneyo zasekuhlaleni kwaye usasaze iindlela ezintsha zokuzilungisaukubasondeza kubapheki nakubathengi. Xa imveliso ingena ekuphekeni okuphezulu okanye kwiindawo zokutyela ezintsha, idla ngokubangela impembelelo enkulu ekugqibeleni efikelela kwiifama zeentsapho, kwaye kancinci kancinci, kuluntu ngokubanzi.
Ukuba la maqhinga adibaniswa nezikhuthazo zabalimi, amaphulo okufundisa ngokutya, kunye nemigaqo-nkqubo exabisa ulwahlulo lwezinto eziphilayo ezilinyiweyo, izityalo ezingakhathalelwanga zingenza ukuze baphinde bafumane indawo abayifaneleyo kwinkqubo yokutya kwezolimoKwangaxeshanye, wonke umntu ogqiba ekubeni enze uphando, athenge, okanye alime ezi ntlobo zezityalo uthumela isignali yemfuno enceda ekukhawuleziseni utshintsho.
Besilima ukutya kangangeminyaka emalunga ne-12,000, siphila ngamaxesha otshintsho olukhulu lwemozulu kwaye sifunda izifundo ezibalulekileyo endleleni. Namhlanje, sijongene nengxaki entsha yemozulu yehlabathi, siphinda simamele abantu bomthonyama, sifunde ngeendlela zokupheka zemveli, kwaye ukuphinda uqhagamshelane nabo bahlala kufutshane nomhlaba Inokwenza umahluko omkhulu. Ubulumko obuninzi obunokusinceda siziqhelanise nehlabathi elahlukileyo, nokuba kukwizinga elincinci legadi yethu yasekhaya, buxhomekeke kwimisebenzi yabo kunye nezityalo zasekuhlaleni.

