La indalo igcwele Izityalo ezingaqhelekanga Kubonakala ngathi zivela kwenye iplanethi, zinemibala engenakwenzeka, iimilo ezingaqhelekanga, kunye nevumba elimnandi kakhulu. Uninzi lwazo ludume ngokuba buthathaka, olungenamkhethe, kwaye phantse akunakwenzeka ukuzigcina ekhaya, kodwa inyani yile yokuba, ukuba uyaqonda nokuba kuncinci kangakanani na oko zikudingayo, ziyakwazi ukulawuleka ngaphezu kokuba zibonakala.
Kweli nqaku siza kubona Izityalo ezi-5 ezingaqhelekanga ezibonakala kunzima ukuzikhulisakodwa abanjaloKunye nezinye iintlobo ezimangalisayo abantu abadla ngokuzijonga “njengezinqabileyo” okanye ezingenakwenzeka, uza kufumanisa iimpawu zazo ezimangalisayo, imvelaphi yazo, kwaye, ngaphezu kwako konke, ukhathalelo olusisiseko oluchazwe ngokucacileyo ukuze ukonwabele loo mahlathi okanye phantse ukuchukumisa okungaphandle komhlaba ekhayeni lakho okanye emyezweni ngaphandle kokuphambana.
1. Isityalo seZebra (Aphelandra squarrosa)

Isityalo se-zebra sesinye seentlobo ezibonakala ngathi zifanele ukufumaneka kwimagazini: amagqabi amakhulueluhlaza njenge-emerald, enqunyulwa yimithambo emhlophe ezifana nemigca yezebra. Xa ikhululekile, yenza uhlobo oluthile lwesikhonkwane esineebracts ezimthubi kakhulu, apho kuvela khona iintyatyambo ezincinci, ezimfutshane kodwa ezintle.
Ngokwendalo, i U-Aphelandra squarrosa uhlala e Ikhula kakuhle kwiindawo ezinemozulu epholileyo nefudumeleyo. Ngaphakathi, iyakwazi ukuziqhelanisa kakuhle ukuba kukho izinto ezimbalwa ezibalulekileyo ezikhathalelwayo: ukufuma okungqongileyo kunye nokukhanya okuninzi, kodwa ngaphandle kwelanga elithe ngqo elinokutshisa amagqabi.
Ukuze ihlale intle, ifuna i-substrate emanzi kancinci rhoqoUngaze uyivumele igcwale amanzi. Iyakuxabisa kakhulu ukuba amagqabi ayo angcoliswe ngamanzi okanye imbiza ibekwe kwitreyi enamatye anqabileyo namanzi (ukuqinisekisa ukuba umzantsi wembiza awuchukumisi amanzi). Ngamanye amaxesha, sula amagqabi ngelaphu elimanzi ukuze ahlale ekhazimla kwaye engenalo uthuli.
Ngokuphathelele ubushushu, igcinwa kakuhle ngaphezu kwe-18°C. Ayikwazi ukumelana nobushushu obubandayo okanye utshintsho olukhawulezileyoNgoko ke kuphephe ukuyibeka ecaleni kweefestile ezivulwa rhoqo okanye kufutshane neeyunithi zomoya-moya.
2. I-Sansevieria okanye ulwimi lukamama womyeni (i-Sansevieria spp.)
I-sansevieria sisityalo esiqhelekileyo esibonakala sigqibelele kakhulu ukuba singabi yinyani: Iyakwazi ukumelana phantse nantoni na, intle, iyahombisa, kwaye ngaphezu koko ihlambulula umoyaIbizwa ngokuba lulwimi lukamazala ngenxa yesimo samagqabi alo eside nesithe nkqo, anokuba luhlaza anemiphetho emthubi, okanye aneepateni ezahlukeneyo ezinamabala.
Ngenye ye izityalo zangaphakathi ezingaqhelekanga ukumelana ngakumbi Iyakwazi ukumelana neemeko ezahlukeneyo zokukhanya, ukusuka kwiindawo ezikhanyayo kakhulu ezingenalanga ngqo ukuya kwiikona ezikhanyisiweyo kancinci, apho iya kukhula kancinci. Nangona kunjalo, okukhona indawo ikhanya ngakumbi, kokukhona iya kuba nomtsalane ngakumbi.
Ukunkcenkceshela i-sansevieria yeyona nto ilula emhlabeni: Udinga ukuyinkcenkceshela kuphela xa isiseko somile ngokupheleleyoUkunkcenkceshela kakhulu yeyona nto inokuyibulala, kuba idla ngokubola ukusuka ezimpandeni ukuya phezulu. Ebusika, ukunkcenkceshela kanye ngenyanga kudla ngokwanela, kuxhomekeke kubushushu bendlu.
Ngaphandle kokuba ngumhlobiso, i-sansevieria yaziwa ngokukwazi kwayo ukunceda hluza umoya wangaphakathi kwaye uguqule i-CO₂ ibe yioksijini ebusukunto leyo eyenza ukuba ibe sisityalo esinomdla kakhulu kumagumbi okulala okanye amagumbi okuhlala apho uchitha khona ixesha elininzi.
3. IMedinilla emangalisayo (Medinilla magnifica)

I-medinilla yenye yezona zityalo zibalaseleyo nezineentyatyambo ezingaqhelekanga onokuba nazo ngaphakathi endlwini. amaqela amade axhonyiweyo iintyatyambo ezipinki ezibonakala ngathi ziintsimbi ezincinci, ezithe tyaba, ezihamba neebracts ezipinki, nto leyo eyenza ukuba ibonakale intle kakhulu.
Endle ikhula imimandla eshushu yasePhilippines, eSumatra, eJava okanye eMadagascarapho ihlala khona njenge-epiphyte okanye i-semi-epiphyte, idla ngokukhula kumasebe emithi. Oku kuchaza isizathu sokuba ikhetha indawo efudumeleyo nefumileyo enokukhanya okuhle, kodwa ikhuselekile elangeni ngqo.
Ukuze ikhule kakuhle ekhaya, kufuneka uyinike ubushushu obuzinzileyo obungaphezulu kwe-15°Cngaphandle kwedrafti ezibandayo. I-substrate kufuneka igcinwe ifumile.Ifuna umhlaba ohluze amanzi kakuhle, kuba ayinyamezeli ukugcwala kwamanzi. Umhlaba one-asidi encinci one-coconut fiber, i-peat, kunye ne-perlite ethile uhlala usebenza kakuhle.
I-medinilla ayisosityalo esilula ukusikhulisa, kodwa nayo ayinakwenzeka. Eyona nto ibalulekileyo kukugcina ukufuma okuphezulu kunye nokunkcenkceshela rhoqoUkuba uyakwazi ukuyilungelelanisa nekhaya lakho, amaqela ayo amahle axhonyiweyo aba yeyona nto iphambili kuwe.
4. Iindlebe zeNdlovu (Alocasia amazonica)

I-Alocasia amazonica, eyaziwa ngokuba ziindlebe zendlovu, yenye yezityalo ezingaqhelekanga ezithi zibambeke xa uyibona okokuqala. Amagqabi ayo makhulu, anomfanekiso ocacileyo wentloko yomkhonto, Uluhlaza oluhlaza okwesibhakabhaka olukhanyayo olunemithambo etyebileyo eluhlaza okanye ongwevuukudala umahluko ophantse ube nemifanekiso.
Nangona iintyatyambo zayo zingabonisi buhle, Amagqabi enza yonke imisebenzi yokuhombisaUkuze uhlale usempilweni, kufuneka indawo enomswakama kunye nendawo enomjelo wokuhambisa amanzi olungileyo kakhulu.Kubalulekile ukuba imbiza ibe nemingxunya yokukhupha amanzi, kwaye ukuba kunokwenzeka, kufuneka kubekwe umaleko wokukhupha amanzi ezantsi.
Nkcenkceshela rhoqo, uqinisekise ukuba umhlaba awomi ngokupheleleyo kodwa ungagcini amanzi. Amagqabi ayo ayathanda... ukufuthwa rhoqo kwe-nebulizationnto leyo ekwanceda ekuyigcineni ingenazinambuzane ezifana ne-red spider mite, exhaphake kakhulu kwiindawo ezomileyo.
Ifanele ibekwe kwindawo ekhanyayo engenalanga ngqo, kwaye Yigcine kude nengqeleKwimozulu epholileyo, kungcono ukuyiphatha njengesityalo sasekhaya unyaka wonke okanye ukuyikhusela ngamaxesha ebanda.
5. IiPhalaenopsis Orchids (Phalaenopsis spp.)
Kwabaninzi, iiorchids zohlobo lwePhalaenopsis ziyindlela yokungena kwihlabathi lezityalo ezingaqhelekanga. Iintyatyambo zayo ezintle, ezinemibala emhlophe, epinki, emfusa okanye enamachaphazaZibonakala ngathi zixhonywe emoyeni, kwaye zinokuhlala zivulekile kangangeeveki okanye iinyanga.
Nangona zisenokubonakala zisoyikisa xa uzijonga ekuqaleni, ziphakathi kwezona ii-orchids ezilula ukuzikhulisaZivela eMzantsi-mpuma Asia kwaye ziqhele ukuhlala kwiziqu zemithi kwiindawo ezifumileyo nezinelanga, kodwa ezingenalanga ngqo. Ke ngoko, kuyacetyiswa ukuba uzikhulise kwiimbiza ezikhanyayo ezinesiseko esithile esenziwe ngegxolo lepayini okanye ezinye izinto ezinomoya omninzi.
Bafuna indawo ekhanyayo kakhulu, kodwa enokukhanya okuhluziweyo. Ukunkcenkceshela kudla ngokwenziwa malunga kanye ngevekiFaka imbiza emanzini imizuzu embalwa uze uyivumele ikhuphe amanzi kakuhle. Kubalulekile ukuba ungashiyi amanzi eqokelelene ezantsi okanye embindini wesityalo ukuze uthintele ukubola.
Ngokukhanya okuhle, ukufuma okuncinci kunye notshintsho olukhawulezileyo kubushushu, iPhalaenopsis ikhula kakuhle. Iqhakaza lula rhoqo ngonyaka.Ilungele abo bafuna isityalo esingaqhelekanga esibukeka sinomtsalane, eneneni, esingaxakekanga njengoko besitsho.
Ezinye iintyatyambo nezityalo ezingaqhelekanga ezibonakala ngathi zivela kwenye iplanethi
Ngaphandle kwezi zityalo zintlanu ziphambili onokuzigcina ekhaya, ihlabathi lezityalo lizele iintyatyambo ezingaqhelekanga nezinomdla ezinembonakalo engaqhelekangaEzinye kunzima ukuzifumana okanye ukuzilima, kodwa kubalulekile ukuzazi, nokuba kukuzinandipha kwiifoto okanye kwiigadi zezityalo.
Iintyatyambo ezingaqhelekanga nezimangalisayo zehlabathi
Kuqikelelwa ukuba kukho amakhulu amawaka eentlobo zezityalo ezidubula iintyatyambo, kwaye uninzi lwezona zinqabileyo esongelwa okanye esichengeniZihlala zifumaneka kwiindawo ezithile, ezineemeko ezingaqhelekanga okanye ezithile kakhulu, nto leyo ethetha ukuba azifumaneki rhoqo kwiigadi eziqhelekileyo.
Phakathi kwazo kukho amatye anqabileyo afana intyatyambo kadupul, idumile kuba ivula iiyure ezimbalwa ebusuku ize ibune; okanye URafflesia arnoldii, ethathwa njengentyatyambo enkulu ehlabathini, ekhupha ivumba elibi lenyama ebolileyo ukuze itsale izinambuzane ezifileyo.
Ezinye, ezifana i-orchid yesiporho (i-Epipogium aphyllum) okanye iintlobo ezithile ezingenayo i-chlorophyll, zihlala emahlathini athile kwaye zixhomekeke kubudlelwane obuntsonkothileyo nefungi yomhlaba. Kukwakho nezityalo ezincinci ezifana ne- Wolffia angusta, esinye sezona zityalo zincinci ezaziwayo ezidubula iintyatyambo, esidada phezu kwamanzi.
Kule qela leentyatyambo ezingaqhelekanga kukho neentyatyambo ezinemibala eqaqambileyo efana ne Intyatyambo yesafroni (Crocus sativus), umvelisi weziqholo ezibiza kakhulu kwihlabathi; okanye izinto ezimangalisayo ezifana intyatyambo yetshokholethi (iCosmos atrosanguineus), nto leyo enika ivumba elimnandi elifana nekoko.
Iintyatyambo ezineemilo zezilwanyana kunye nembonakalo "yasemzini"

Ezinye iintyatyambo zibonakala ngathi zenziwe ngumzobi wesayensi. Oku kunjalo nge i-orchid yenkawu (iDracula simia)Iipetali zazo zenza ubuso benkawu obunamehlo, impumlo kunye "needevu". Ikhula kumahlathi afumileyo ase-Ecuador nasePeru, anomswakama ophezulu kunye namaqondo obushushu apholileyo.
Kwakhona okumangalisayo kakhulu kukuba intyatyambo yelulwane (Tacca chantrieri)Ineepetali ezimnyama eziphantse zibe ngamaphiko avulekileyo kunye nezakhiwo ezinde, ezixhonyiweyo ezifana neendevu zezityalo. Ivela eMzantsi-mpuma Asia, idinga ukufuma okuphezulu, ukukhanya okungathanga ngqo, kunye namaqondo obushushu aphantsi ukuze ikhule.
Kwenye indlela yobuhle, intyatyambo yokuqabula (Psychotria elata) Idume ngeebracts zayo ezibomvu ezifana nemilebe enenyama. Intyatyambo yokwenyani, encinci nemhlophe, ayibonakali phakathi kwayo yonke indawo yokudlala. Esi sityalo sikhula kwihlathi lemvula laseMbindi Melika.
Akukho kunqongophala kweentyatyambo ezifana nezinambuzane okanye izilwanyana ezincinci, njengee-orchid ezithile zohlobo lweCaleana okanye ezaziwayo. intyatyambo yedrako okanye intyatyambo yentloko (i-Antirrhinum majus), enembewu eyomileyo efana neentloko ezincinci.
Izityalo ezinqabileyo kwiigadi ezingadingi kulungiswa kakhulu
Ukuba ungathanda igadi eyahlukileyo kodwa ungafuni ukuxakeka kukunkcenkceshela rhoqo emva kweentsuku ezimbini, kukho iintlobo ezahlukeneyo ezisebenza kakuhle kakhulu. Umzekelo omhle ngulo... IiLithops, ezaziwa ngokuba zizityalo zamatye, ezizifihla phakathi kwamatye ngenxa yamagqabi azo angqindilili naqhekekileyo ahlulwe abe ziingqimba ezimbini.
IiLithops zezaseMzantsi Afrika kwaye ziqhelene ukuhlala namanzi amancinci kakhulu kunye nelanga elihluziweyoZilungele igadi engadingi kulungiswa kakhulu okanye kwiindawo ezinamagqabi achumileyo. Kuphephe ukunkcenkceshela kakhulu kwaye uzinike umhlaba okwaziyo ukufunxa amanzi.
Omnye umviwa onomdla ngulo iWelwitschia mirabilisEsi sityalo, esisisele esiphilayo seNtlango yaseNamib, sinamagqabi amabini kuphela akhula rhoqo ubomi baso bonke, anokudlulela iminyaka eli-1.500. Sisityalo esingaqhelekanga kakhulu kwizityalo, sixhaphake kakhulu kwiingqokelela ezikhethekileyo kunakwiigadi zasekhaya.
Kukwakho neentlobo ezifana ne- IHydnora africanaIfana kakhulu nefungus okanye isidalwa esingaqhelekanga kunesityalo, siphila phantse singcwatywe ngokupheleleyo kwaye siphuma sidubule sinevumba elimnandi ukuze sitsale abavundisi bayo.
Iintyatyambo ezinemibala engenakwenzeka kunye neepateni ezikhethekileyo
Kwihlabathi leentyatyambo ezingaqhelekanga, abo baneentyantyambo imibala engakaze ibonwe ngaphambili okanye uyilo oluphantse "lupeyintwe ngesandla"Umzekelo yi-frangipani okanye i-plumeria (i-Plumeria rubra), eneentyantyambo ezingathi yi-wax, ezineepetali ezintlanu ezigqibeleleyo, ezibonisa imibala eguquka ukusuka kumhlophe ukuya kutyheli kunye ne-fuchsia, ehamba nevumba eligqumayo.
La i-dahlia enamabala (uDahlia 'Harlequin') Ineentyantyambo ezimibala mibini ezinombala omhlophe, obomvu, opinki, okanye omfusa, ngokungathi kukho umntu oye wabrasha ipetali nganye. Kwenzeka into efanayo kwiintlobo ezithile ze-hibiscus ezimibala mibini, apho imibala ebomvu, emthubi, epinki, okanye eorenji idibana khona njengokukhanya okuncinci kwelanga.
El I-Caladium 'iMeteor emnyama' Inamagqabi ahlukeneyo: amagqabi amakhulu anemvelaphi emnyama ejikelezwe yimithambo epinki yombane. Ayinazo iintyatyambo ezintle, kodwa impembelelo yemizobo yamagqabi ayo yanele ukufezekisa inkangeleko engaqhelekanga ngaphakathi eqaqambileyo.
Phakathi kweentyatyambo ezinemvakalelo yexesha elizayo, Uthuli lwesarha oluqhakazayo Umakoti obhityileyo uneentloko ezifana neepom ezincinci zeentsiba ezipinki ezineziko elimhlophe, njengoyilo oluthambileyo kakhulu lwejometri. intyatyambo yejade (iStrongylodon macrobotrys) Itsala ingqalelo ngamaqoqo ayo axhonyiweyo eentyatyambo eziluhlaza okwesibhakabhaka, ezinqabileyo kubukumkani bezityalo.
Iintyatyambo ezingaqhelekanga ezinexabiso lonyango nelingokomfuziselo
Ezinye izityalo ezingaqhelekanga azifani nje kuphela nobuhle bazo, kodwa zikwahluke kakhulu kwindlela ezisetyenziswa ngayo. intyatyambo eluhlaza okwesibhakabhaka (Passiflora caerulea)Umzekelo, ixatyiswa kakhulu ekulimeni igadi ngenxa yesimo sayo esilinganayo kunye nee-radial filaments, kodwa ikwasetyenziswa ngokwesiko ngenxa yeempawu zayo zokuphumla xa ifakwa kwi-infusions.
I-frangipani okanye I-Plumeria rubra inenxalenye enamandla engokomfanekiso Kwiinkcubeko ezininzi zasePasifiki, inxulunyaniswa nobuphakade kwaye isetyenziswa kwimigexo yeentyatyambo nakwimibhiyozo. Ukubakho kwayo kwiigadi kudla ngokubonisa ububele kunye nentlonipho kwindalo.
Kwezinye iimeko, ezifana nezo isafroni (Crocus sativus)Le ntyatyambo ngumthombo wespice esixabisekileyo, esisetyenziswa ekuphekeni nakwimithi yesintu. Intyatyambo nganye ivelisa amabala ambalwa kuphela, nto leyo echaza ixabiso layo eliphezulu.
Uninzi lwezi zityalo zingaqhelekanga zifuna imeko ethile yemozulu, yomhlaba, okanye yokufuma ukuze zilinywe ngomlinganiselo omkhulu; yiyo loo nto zinqongophele ukusasazwa kwazo, kwaye kwezinye iimeko, zikhuselwe yimithetho yokusingqongileyo.
Lo mhlaba wonke Izityalo ezingaqhelekanga ezibonakala zinzima, kodwa azinzimaOku kubonisa ukuba ungayonwabela iimilo ezingaqhelekanga, imibala, kunye neziqholo ekhaya. Ngokukhetha iintlobo ezilawulekayo ezifana nezityalo ze-zebra, izityalo ze-snake, i-medinilla, iindlebe zendlovu, okanye ii-Phalaenopsis orchids, nangokuqonda kakuhle ukhathalelo olusisiseko, kunokwenzeka ukunika naliphi na igumbi imvakalelo yehlathi okanye phantse enye indawo ngaphandle kokuba yingcali yegadi.